Peavalud võivad olla tavalised, aga need ei ole normaalsed. Peavalu põhjuseid võib olla palju: üleväsimus, depressioon, intensiivne valgus, lõhnad, põskkoopa probleemid, kõrge vererõhk, kõrvapõletikud, nägemishäired, hambaprobleemid, põletikud, palavik, epiduraal, alkohol, ravimid või muud toksilised ained, traumad jne. Enim levinud põhjused on füüsiline trauma, emotsionaalne stress, valed toitumisharjumused ja toksilised ained.
Kust peavalu alguse saab?
Peavalu ei tulene tavaliselt ajust, vaid ajus ja koljus olevatest veenidest-arteritest ning aju ja kraniaalnärve katvatest membraanidest. Kui need on ärritatud, kokku surutud või põletikulised, siis tekib suure tõenäosusega selle tagajärjel peavalu. Kõige tavalisem ravi on valuvaigistid.
Peavalu võib olla põhjustatud ka kaelalülide düsfunktsioonist, mille tõttu ei saa pea korrektset toestust. See võib mõjutada närve, ärritada lihaseid ning mõjutada pea verevarustust.
Kuidas kiropraktika saab aidata?
Kiropraktikud kasutavad lülisamba probleemsete piirkondade leidmiseks erinevaid teste ja uuringuid ning oskavad tähele panna selgroo kumerusi, hinnata rühti ja võimet ennast pöörata ning painutada. Läbivaatused võimaldavad välja selgitada, kas kiropraktiline ravi on optimaalne. Ravi koosneb kiropraktilistest korrigeerimistest, mis aitavad normaliseerida lülisamba funktsiooni, taastada selgroo kumerusi, parandada vereringet ja vähendada ärritust. Paljude inimeste sõnul vähenevad kiropraktilise raviga ka tugevad peavalud. Kiropraktika ei ravi peavalu ning on pigem suunatud tekkinud probleemi põhjuste leidmisele ning nende võimalikule kõrvaldamisele.
Selgroolülid on liigesed, mis liiguvad optimaalselt, tagades meile normaalse liikuvusraadiuse. Iga selgroolüli tagumisel küljel asub närvirikas liitekoht. Selgroolülide vahel asuvad diskid. Need kiulisest koest rõngad on selgroo vahelülideks ja ühendajateks ning toimivad “amortidena” pideva gravitatsioonijõu vastu.
Pidev surve ja vale liikumine/liikumatus võib viia diskide sees oleva aine sopistumiseni, mille tulemusel tekib põletik ja surve lähedalolevatele tundlikele närvidele. Diski sopistuse suurust ning tõsidust saab kindlaks teha ainult magnetresonantsuuringuga (MRT). Selle uuringu teostamiseks on vajalik neuroloogi konsultatsioon.
Umbes 85% inimestest kogeb võimetuks tegevat alaseljavalu vähemalt ühe korra elu jooksul.
Skolioos on lülisamba kõverdumine külgede suunas. Tagantpoolt vaadates peaks lülisammas olema sirge, kuid skolioosi puhul tekib tavaliselt kaks kumerust – esmajärguline ja kompenseeriv.
Skolioosi algstaadiumis on sümptomid harvad. Samas on lapsevanemal võimalik jälgida erinevaid ohumärke – näiteks lapse riided ei istu õigesti selga, üks puus või õlg on kõrgemal kui teine, jalanõud kuluvad ebaühtlaselt jne. Mõnel lapsel tekib selja- ja jalavalu, mida tõlgendatakse tihti kasvuvaludena.
Suurim oht peitubki probleemi eiramises.
Kui skolioosil lastakse areneda, võib see stabiilselt halveneda. Skolioos on tõsine diagnoos. Lisaks füüsilistele vaevustele võib see põhjustada ka emotsionaalseid kannatusi. Külgedele paindumine väljendub selgelt ebakorrapärase rühi ja lihaspingetena. Kui skolioos süveneb, võib see häirida kopsude, südame ja ka teiste eluliselt oluliste organite tööd. Statistiliselt mõjutab skolioos kõige enam lapsi ja noori vanuses 8–18 eluaastat, tavaliselt rohkem tüdrukuid kui poisse. Skolioosi tekkepõhjuseid võib olla mitmeid – esineb nii kaasasündinud skolioosi kui ka skolioosi, mis tekib pea ja puusade valest asendist.
Kui teil on kahtlusi oma lapse lülisamba suhtes või olete märganud midagi, mis muretsema paneb, palun võtke meiega ühendust!
Surin ja torkimine ning sõrmede paistetus võivad tuleneda karpaalkanali sündroomist. See sündroom tekib käelaba alumises osas kokkusurutud mediaannärvi tõttu. See võib olla põhjustatud kõõlustest, tinosynovitis’est või vedelikuvarustuse häiretest. Probleem on väga tavaline raseduse ajal ning on sageli seotud paistetuse ja vee kogunemisega. Kui karpaalkanali sündroom on tingitud rasedusest, siis kaob see pärast sünnitust ilma ravita. Mitmed karpaalkanali sündroomi juhtumid tulenevad aga randme liikumise ja ülekoormusega seotud tööharjumustest.
Sümptomid:
Surin ja torkimine sõrmedes, välja arvatud väikeses sõrmes; sümptomite ägenemine puhkuse ajal, pärast tööd ja öösiti; pöidla pigistamisel esinev nõrkus; sümptomid võivad kaduda, kui käsi raputada või neid kokku hõõruda.
Tunnused:
Teised häireid, millega võivad kaasneda samasugused sümptomid:
Kaela artriit (liigesepõletik), kaela lülivaheketta sopistus, degeneratiivne selgroolüli, lihaspinge kaelas, üleliigsed või ‘lisa-‘ roided (eripära, mida pole varem sageli märgatud), halb rüht, vaskulaarprobleemid, neuroloogilised eripärad, sidekudede põletik ja epikondüliit.
Kiropraktilise ravi käigus viime pärast haigusloo vaatlemist läbi mitmeid ortopeedilisi ja kiropraktilisi teste nii randme, küünarnuki, õla kui ka lülisambaga, et tuvastada sümptomite põhjus.
Oleme oma praktikas saavutanud suurepäraseid tulemusi. Kahjuks jõuavad paljud inimesed meie juurde alles viimases hädas, olles varasemalt konsulteerinud mitmete spetsialistidega. See tähendab tihti unetuid öid ja muretsemist selle pärast, et ainus võimalik lahendus tundub olevat lõikus. On inimesi, kes ei saa muude terviseprobleemide tõttu operatsioonile minna, kuid perearstidel puudub tihti info selle kohta, et kiropraktiline ravi on antud seisundi puhul edukas ning efektiivne ravimeetod.
Enne, kui otsustada karpaalkanali sündroomi operatsiooni kasuks, on soovitav konsulteerida kiropraktikuga.
“Seisa sirgelt!”
“Lükka oma õlad tagasi!”
Lastena kästi meil pidevalt ennast sirgelt hoida, kuigi paljud meist ei teadnudki, miks meilt sellist militaarset hoiakut nõutakse. Võimalus, et meile näidati lastena efektiivseid viise selle teostamiseks, on kaduvväike.
Rüht viitab asendile, kuidas hoiate seistes või istudes oma keha gravitatsioonijõule vastu. Rüht on hea, kui olete võimeline seisma, kõndima ja istuma viisil, kus toetuslihastele ja sidemetele langeb väikseim pinge, ning seda ükskõik millise liikumist ja koormust põhjustava tegevuse puhul.
Korraliku rühi kasu on tervisele ulatuslik, sest meie luud ja liigesed püsivad optimaalses asendis ja tänu sellele töötavad õigesti ka lihased; see võib aidata vähendada liigesepindade ebanormaalset kulumist; see aga vähendab sidemete koormust, hoides selgroolülisid koos; see omakorda hoiab ära väsimuse, kuna lihaseid kasutatakse palju efektiivsemalt, lubades kehal tarbida vähem energiat; viimaseks – hea rüht annab suurepärase panuse ka heale väljanägemisele.
Hea rüht on tõestatult füüsilise veetluse vältimatu osa. Enamikes kultuurides peetakse õiget rühti kohanemisvõimeliste iseloomujooneks ja – uskuge või mitte – nii mehed kui ka naised peavad seda üheks silmatorkavaimaks veetlevaks omaduseks.
Rühiprobleemide puhul võib kiropraktiline lähenemine anda maksimaalse positiivse tulemuse.
Võib olla väga hirmutav, kui seda esimest korda kogeda. Pearinglusega võib tunduda, et kogu maailm sinu ümber ringleb või siis ringled sina maailmas. Pearinglus võib kesta mõned minutid, tunnid, see võib tekkida ja kaduda. Osad sümptomid on positsioonitundlikud, teiste puhul jälle pole vahet, mispidi pea padjal on. Põhjuseid võib olla mitmeid – ravimid, pikk lennu- või laevareis, üleväsimus, magamatus, viiruslik infektsioon, kaela- ja/või peatrauma, migreenitüüpi peavalud. Vertigo risk suureneb vanusega.
Kas teadsite, et keha kõige väiksemad luud asuvad just sisekõrvas?
Vertigo ehk pearingluse põhjused:
Ravi sõltub probleemi põhjustajast.
Kui tegu on kaltsiumiosakeste liikumatusega (BPPV), siis vastavalt treenitud kiropraktikud ja füsioterapeudid kasutavad Dix-Hallpike Manuverit. See on valutu, kuid võib tekitada ebamugavustunnet ja oksendamisrefleksi. See tunne on lühiajaline ja tekitab sisekõrvas survet, mille käigus kaltsiumiosakesed nihkuvad ning olukord paraneb. Vahel on peapöörituse põhjuseks ka kaelapinged. Kindlasti tasub kiropraktikuga konsulteerida võimaliku parima ravi osas.